mõtted · põrand · plaanid

Põrandad

Lõpuks oleme oma remondiga jõudnud nii kaugele, et paigaldame põrandaid. Põranda-mõtetest kirjutasin viimati siin. Me valisime lõpuks kuuse põrandalauad, sest need on väidetavalt sutsu tugevamad kui männilauad. Materjal ja kojutoomine läks meile maksma täpselt 666 EUR.

Põrandaid paigaldame täitsa ise – projektijuht näitas ette kuidas asi käib, ja nii see remont nüüd läheb. Esimese ülesandena oli vaja põrandalauad õuest tuppa saada. Õnneks tuli meile appi palju armsaid sulaseid, kelle seltsis see ülesanne võttis umbes 30 minutit. Ilma sulasteta* me vist arvatavasti tassiks neid laudu kuni tänase päevani.


Nagu ma ennist maininud olen, vedas meil sellega, et korteri põrandad olid sirged ja normaalses seisus. Ideaalis jah, muidugi oleks võinud selle soome papi üles kiskuda ja selle all olevad lauad ära restaureerida, kuid samas me ei saanud olla kindlad, et millises seisus need lauad seal all on.  Igatahes oleks see olnud üks hirmus tolmune ja aeganõudev töö. Ja aint nobody got time for dat! Ma usun ka, et põrand oleks jahedam ja kostuks paremini läbi (kuigi savi, meie all ei ela ju kedagi). Ja pealegi, uus põrand on ikka uus põrand!

Tänu sellele, et kõik enam-vähem sirge on ei pidanud hakkama mingit karkassi kuhugi alla tegema. Paigaldamine käib suheliselt lihtsalt: mõõda, lõika, löö lauad kokku, lase kruvidega kinni ja voila. Kõik lauad pole küll päris ideaalselt sirged, ja mõni on ka päris propeller…aga siis lööme jälle kiiludega lauad kokku ja asi ants.
Mind muidugi hoiatati selle eest, et lauad kuivavad edasi ja ehk aasta pärast on mul praod põrandas. Õnneks aga mind see ei häiri. 🙂

24257507_10159746676535217_105329096_n

Esimeste laudade paigaldamine oli kõige keerulisem. Kuna me tellisime pikad ja laiad lauad, on nende ‘painduvus’ halvem. Ja kuna me tahame, et lauad jookseksid elutoast otse esikusse, oli alguses päris palju mõõtmist ja vandumist. Õnneks aga tõesti on mul kuldsete kätega isa, kelle nõu ja jõuga on nüüd päris suur osa tehtud. Hetke seisuga on meil veel paigaldada pool magamistoast, köök  ja väike osa koridori.

 

Mis aga puudutab põranda töötlemist, siis usun, et läheme Osmo õlivaha teed. Läbi mu remondi instagrami/blogi, olen leidnud palju ägedaid inimesi, kes lahkelt soovitusi jagavad. Osmo õlivaha tundub hea variant, sest seda on kerge peale kanda, nende toonivalik on lai ja mis mulle kõige rohkem sümpatiseerib- see ei sisalda biotsiide ega säilitusaineid. 🙂 Põrandad toonime heledaks, sest siis säilib tubade avarus.

Loodetavasti saame nende põrandatega ühele poole, sest siis pmst võime juba sisse kolida!! Täna tegin ka Napsie.ee kodulehel tellimuse ja varsti on meil päris uus ja mugav madrats – JUHUuUUUuU!!

mõtted

Põranda mõtted

Kirjutan siis natukene põrandate teemal ka.

Kui me esimest korda meie korterit vaatamas käisime, avatasime enda rõõmuks, et soome papi all peidab end üks kitsa-planguga puitpõrand. Sisseehitatud kappidest oli ilusti näha punaseid põrandalaudu. Meie esimene plaan oli soome papp üles kiskuda, siis lihvida-töödelda põrand ja voila valmis!

Aga noh, kuna kurikuulsad laulusõnad laulavad “ei me ette tea, mis elu meil tuua võib”, pani see meid meie esialgses plaanis kahtlema. Tõesti, päris täpselt ei tea keegi mis põrand seal papi all ikkagist end peidab, enne kui põrandat üles ei kisu. Et kui mitu kihti värvi sinna peale on mökerdatud ja sada muud üllatust mis võib välja tulla. Etteruttavalt võin öelda, et esikus ja köögis jookseb ka laudis, kuid sinna peale on mäkerdatud mingit mörti, ja tagatipuks peale kleebitud KAKS kihti linoleumi. (??)

Kuulasime siis natukene maad ja otsustasime (vist) ümber. Paneme hoopis uue põranda! Aga millise? Nüüd oleme võtnud aega mõtlemiseks, tehes eeltööd, võtnud erinevaid pakkumisi ja oodates vastuseid.

Esimene variant oli muidugi clässic – vana hea tammeparkett ja asi ants. Suhteliselt palju on erinevaid variante saadaval, hinnaklass jääb sinna 35-65eur m2 ja paigaldada on lihtne. AGA, sellel põrandal puudub igasugune hing ja eripära minu jaoks. Veidi liiga pläss ja uusarendus. Oh ei, ma ei ütle, et see põrand kole oleks – sugugi mitte. Aga minus ei tekita see lihtsalt päris seda õiget tunnet.

 


Noh, ja siis on veel see teine variant. Tavaline laudis, valikus on igasugust erinevat puitu. Hind on poolevõrra odavam. Paigaldada peaks ka olema päris lihtne (tere isa kuldsed käed) ja saab täpselt oma äranägemise järgi ära töödelda.
Mind muidugi hoiatati, et nii kui midagi maha kukub, jääb põrandasse täke sisse, et laud võib kokku kuivada ja tekivad praod. Et tuleb lihvida-lakkida-toonida-õlitada jne jne.
Aga see tundubki nagu üks mõnus põrand, millel on oma hing ja lugu.
Okei, nõustun, et päris nõme on sukapükse lõhkuda kui põrandal laiad praod…aga ma võin võtta selle riski. Ma lihtsalt loodan, et toad ei hakka välja nägema nagu sauna eesruum.