Vahepeal on siis objektil nii mõndagi toimunud. Külastasime projektijuhiga (loe: isaga) ESPAKi, et ära kasutada nende -20% sooduspakkumist. Ostsime ära kogu vajaliku kraami seinteks. Kohe kui oli meestel vaba päev tegid nad ära nii suure töö ja seinad said püsti. Toad näevad vaikselt välja nagu juba päris!

Kuna kipsi panekul minust väga abi ei olnud, jäid minu kanda pahteldustööd. Läksin siis üks hommik objektile, et see ette võtta. Kuna mul on ülimalt halb komme kõikidesse töödesse pea ees sisse hüpata ja asju mitte läbi mõelda, otsustasin, et proovin seekord teisiti. Esimesena valmistasin seinad ette, kraapides neid traatharjaga ja puhastades tolmust ja lahtisest kivipurust. Siis lugesin mitu korda läbi instruktsioonid, et kuidas pahtlit valmistada, vaatasin paar videot ka ja lõpuks asusin tegudele. Olin juba pulbri külma vee sisse lahminud, kui käsitsi seda segades avastasin, et fakk, ma vist ikka ei tea mida ma teen. ÕNNEKS olin nii tark, et nuputasin välja kuidas seda segu-puuri (või mis iganes selle asja nimi on) kasutada. See tegi asja 10x lihtsamaks! Ma muidugi ei teadnud täpselt, et kui paks see pahtel siis olema peab, sest igal pool internetis on mingit erinevat juttu.. lõpuks helistasin Raulile, kes itsitas ja seletas, et ”paksem kui kohupiim”.

Kui pahtel oli 10min ämbris seisnud ja uuesti läbi segatud, hakkasin tööga pihta. No hullult äge töö on! Kõik läks kuidagi nii sujuvalt, pahtel oli paraja paksusega ja seda tuli täpselt paras kogus. Seinad ei jäänud üldse lainelised ja päris hästi tuli välja minu arvates! Ma ei tea kas asi oli minus (et ma salajane pahteldus-talent) või selles, et maaler soovitas eriti head pahtlit… aga noh, tööga jäin rahule.
Ootan juba täiega, et teises toas ka saaks selle töö ette võtta. Kohe kui vaba hetk lähen objektile ja hakkan mökerdama.
Armas sõber Indrek aitas järgevatel päevadel kipsi vahed ära teha ja võttis laest krohvi maha. Lagede tegemine tundub üks ulmetüütus. Keegi võiks selle ise ära teha!

Nüüd on natukest aega tööd objektil seisnud, sest oleme kogu aeg lennus. Tegelikult enne kodu ostu otsustasime, et ei tõmba ennast päris ribadeks. Kui ei ole tuju/aega teha, siis lihtsalt ei tee. Vahepeal tuleb aeg maha võtta ja suve kah nautida.

Mitte, et kopp remondist kopp ees oleks – oh ei, täiega ehitaks kogu aeg. Aga tööl peab ka käima. Ja no väike reis Riiga Foo Fightersile ootas meid ka. TÄITSAPEKKIS kui hea kontsert see oli, tahaks nutta! Ma ei jõua ära oodata kui ma meie uues kodus muusikat saan kuulata!!!!!

Uuel nädalal peaks vist (ma loodan!) saabuma ka meie 100 kilo kaaluv kivivann. Kuna vannituba näeb välja täpselt nii nagu mõned nädalad tagasi, tuleb vannile leida üks hea koht. Ma ainult ei tea kes selle meiel tuppa tõstab. Ahjaa – ja see vist ei mahu vannitoa uksest sisse. 😀

Lõpetuseks võite kuulata seda;