Kui me kodu ostsime, arvasin, et vannitoast saab kindlasti meie esimene projekt! Suure hurraaga lendasid seintest need ‘imeilusad’ plaadid, välja lendas ka vann ja alles jäid ainult ‘kuuliaukudega’ kollased seinad. Pikalt oligi meil vannitoaks ainult üks betoonist auk ja wc pott. Kuna meie muud tööd venisid täiega pikale, saime vannitoaga alustada alles nüüd.

Selleks, et alustada oli vaja meil inimest, kes tegeleks torutöödega. Torumehed käisid kaks korda – teisel korral juba vaatasime natukene põhjalikumalt, et kuhu miskit tulla võiks, kuhu seina tuleb dush, kuidas peaks jääma WC-pott jne.

Sealt edasi saime endale ülesandeks laenutada piikvasar ja sellega 15-20cm betooni/telliseid üles võtta. Et midagi saaks üldse tegema hakata, oli vaja ju näha kuidas need torud jooksevad.

Kallis K. siis võttis ühel pärastlõunal asja enda kanda ja hakkas täristama (mina samal ajal värvisin radiaatoreid ja seinu valgeks). Tükk tüki haaval töö edenes, aga eriti ettevaatlik pidi olema, et jumala eest torusid põrandas katki ei teeks. See oli kõik väga põnev, sest me ei teadnud ju täpselt kuidas need seal all on. Õnneks pääsesime ainult ühe kergema kahjustusega.

Lammutamine võttis aega umbes täpselt 9 tundi, paari väiksema pausiga. Minu kõrvad pidid päeva lõpuks plahvatama, ma ei tea mida K. kõrvad veel tundsid.

Ja oiiiiii kui palju prügi ja tolmu see töö endaga kaasa tõi! Õnneks ehitasime ennem korraliku Dexteri kill-roomi ja piirasime kõik võimalikud sissepääsud kilega.
Aga meie kelder on nüüdseks maast laeni prügi täis. Järgmine nädal tuleb konteiner ja siis tassime selle kõik tühjaks.

Järgmiseks siis torutööd. Sealt edasi tuleb juba uut põrandat valama hakata ja kunagi helges tulevikus saab ehk plaatida kah. 🙂

Luban, et kui vannituba valmis saab, postitan siia ühe vanni-selfie!