Tag: DIY

DIY

Pingitegu

kusonkoduLeave a comment

Käisime Juunis sõpradel maal abiks igasuguste tööde tegemisel. Vastutasuks skoorisin sõbranna vanaisale kuulunud vana jalapingi. Kate oli tal kulunud, vedrudki vist vajaks tegelikult vahetamist, aga ma teadsin kohe, et selline pisikene projekt on mu elust puudu. Tassisin pingi siis koju kaasa ja ootasin aega, et see projekt ette võtta.

DSCF4316
Selline pink siis.

Esmalt tuli leida pingile uus katteriie. Läksin mina siis Abakhani, vaimusilmas terendas sinepikollane riie. Ja vott, just kaalukanga kastis see õige riie oligi! Maksis ainult mõned eurod ja mina olin väga rõõmus.

DSCF4317
Uus riie päris Abakhani kaalukanga kastist.

Minu teiseks ülesandeks oli osta klambripüstolisse uued klambrid. Ma olen ühe korra juba läbi teinud selle traumeeriva kogemuse “klammerda-kangast-klambripüstoliga-mis-ei-tööta-korralikult” (loe siit). Lootsin, et sellel korral läheb libedamalt. Oh ei, mu sõbrad. Sellel korral sai aga ostetud hoopis valed klambrid. Siis aga polnud aega, et uusi osta, siis jäi klambripüstol koju, siis hoopis viis õe peika klambripüstoli minema jne. Lõpuks lõin käega ja otsustasin teha vanakooli – naelad ja haamer ;)!

Vana katte eemaldamine läks enam-vähem libedalt. Võtsin vaibanoa ja lõikasin selle lihtsalt küljest. Vanad naelad kangutasin puidu seest lahti aga mõned jäid veel omale kohale pidama. Järgmine samm oli lõigata riidest välja uus kate. Nagu piltidelt näha on, oli Luna minu kõige suurem abistaja üldse. Seisis alati seal ees kus vaja ei olnud ja üritas asju varastada, naelu süüa ja vaibanuga lakkuda. Koerad :’)

 

Kuna mul overloki kodus ei ole, tuli veidi improviseerida. Õmblesin igaks juhuks kõik ääred sedasi üle, et miskit hargnema ei kukuks. Mulle räigelt meeldib õmmelda, kahjuks aga pole tihti selleks aega. Kui ma väike olin, oli minu üheks põhitegevuseks nukkudele riiete õmblemine. Ma ei ole kindel kes mulle õmblemist õpetas (kui üldse), aga lapsepõlves mäletan, et meie peres kõik õmblesid. Emaga poodi minnes võisin ainult unistada, et ta mulle riideid poest ostaks, sest “ma õmblen sulle ise” oli teema. Nüüd mõtlen, et täiega äge ju. Lõpuks sättisin uue katte nööpnõeltega paika. Ahjaa, ainuke asi mida ma teha ei oska on traageldamine 😀 mul ei tule see mitte kunagi välja!

DSCF4329

DSCF4330

Kui kate oli valmis õmmeldud ei jäänud muud üle kui ta kinni naelutada. Jah, klambripüstoliga oleks töö saanud kiirem, lihtsam ja kindlasti ilusam. Aga naelad + haamber kombo on ka päris äge. Mul ei olnud muidugi õigeid mööblinaelu ja pidin läbi ajama sellega mis oli. Seega pigistage silm kinni, eksole.

Vahepeal kaalusin pingi jalgade lihvimist ja uuesti ära lakkimist, aga kes mind tunneb, teab, et mulle meeldivad vanad “lugudega” asjad (va antiigipoe kraam).. ja tegelt ma olen kärsitu ka. Igatahes, selline see pink siis tuli:

DSCF4336

DIY · köök

Tere, köök!

kusonkodu4 Comments

Äääää, ma olen vist tõesti kaua siit eemal olnud. Ma isegi ei leidnud “write” nuppu üles. Pidin lausa 4 minutit väga tähelepanelikult seda silmadega otsima. Mis siis vahepeal uut?

Teate, ma ei ole isegi kindel kus ma pooleli jäin. Viimati oli kevad kui kirjutasin. Instagram on ka vaikuses olnud. Üks põhjus on vist see, et kuna suurem remont sai seljatatud, lasime rihma lõdvaks. Minul pääses paisu tagant välja üks reisipisik. Ma olen selle aasta sees reisinud nelja uude riiki ja see ei ole kaugeltki veel kõik! 2018 on “Tere Euroopa!” ja 2019 loodan kaugemale jõuda… ja Florence’i kontserdile ka.. aga see selleks.

38504309_2207835846118217_4824901951781076992_n

Igatahes sinna meie remont siis jäi. Köögis oli ühendatud pesumasin, külmkapp, kohvimasin(ad) ja Berit laenas meile väikese pliidiraua kah, millel saime sooja sööki teha. Ausalt öeldes ajas see asja ära ja kuni Juulini oligi meie elu selline. Isegi 8 kilo makaronisalatit sain valmis vaaritatud ühel pisikesel pliidiraual.

Aga nüüd mitu kuud hiljem saan öelda, et meil on toimiv köök. Okei, puudu on veel ahi, kubu, liistud ja plaaditud sein. Aga meil on lõpuks ometi pliit ja NÕUDEPESUMASIN (mu järgmiseks postituseks saabki vist “Ood Nõudepesumasinale”) Kogu see köögi saaga on olnud nii uskumatult pikk. Küll oli vaja tellida töötasapinnad, neid lihvida, töödelda, paika lõigata. Oli vaja teha kraanikausi jaoks auk, pliidi jaoks auk. Tellida kraanikauss, tellida pliit, leida normaalne segisti jne. Jah, seda kõike oleks kindlasti mitukümend korda kiiremini saanud teha, aga tegu on meiega.

38731840_279394032837729_2326211423463538688_n

Et siin mitte niisama tühja maurata, räägin vähekene asjast kah. Töötasapinnad on meil kõige tavalisemad puidust plaadid, mille ostsime ESPAKist. Ma hinda ei mäleta aga väga kallid need olla ei saanud (#rotid). Võtsime selle paksema variandi, sest see tundus kindlam, ning kuna meil on päris raske kivist kraanikauss, arvas ka Espaki-onu, et see on hea mõte. See lõigati meile õigesse mõõtu kah. Tasapinna lihvis K ära ja edasi töötlesime juba Osmo õlivahaga. Vaha sai paar kihti peale kantud ainult selle eesmärgiga, et anda pinnale heledam toon. Pärast vahatamist lakkisime pinnad üle kõige lihtlabasema põrandalakiga, häääääästi mitu korda. Tulemusega jäime rahule.
Kraanikausi ja pliidi jaoks said augud muidugi juba ennem sisse lõigatud. Seda tegid koostöös projektijuht (mu isa) ja K. Polnud vist kõige keerulisem, aga samas mida mina ka tean. Ma passisin pealt ja kommenteerisin.

Kraanikauss on meil pärit ülla-ülla IKEAst. Tahtsin suurt valget kraanikaussi. Kui köögikapp kannatanud oleks, oleks isegi suurema võtnud. Samas võib-olla asjata, sest ega ma enam nõusid nagunii ei pese :D.
Segisti leidmise saaga oli vast kõige tüütum ja pani kogu köögi ootele. Esiteks kuna ma tahtsin kindlasti segistit mis on välja tõmmatav, piiras see mu valikuid. Hansgrohe Axori sarjal oli paari varianti, aga need käepidemed on nii fakin rämedad, et karju appi (sorri!). Teisalt ei soovinud ma maksta segisti eest oma esimese vastsündinud lapsega, seega üritasin leida miskit, mis jääks mõistliku hinnaklassi. Lõpuks leidsin sellise ja võib öelda, et oleme rahul. Segisti on väljatõmmatava osaga ja kui nuppu vajutad, on tal dušhi funktsioon ka. Ainult see nupp on selline plastiku tüüpi ja mitte kõige ägedam, aga kärab kah!

38500092_291801224927497_4198406960783032320_n

Esimest korda elus on mul gaasipliit ja ma olen nii hullult rahul. Gaasipliidil söögi tegemine on lausa lust ja rõõm. Ma lausa ootan, et ma saaks süüa teha. Ülejäänud köögitehnika on kõige tavalisem ja mitte peenete vilede-tuledega.

Kõik kiidavad köögikappide värvivalikut, kuid mul ikka sees kripeldab. Kui mul oleks vaid jaksu ja viitsimist läheksin otsemaid poodi ja ostaks musta värvi. Ja värviks selle köögi mustaks nii nagu ma alguses plaanisin.

Hetkel vist rohkem miskit muud kirja panna ei olegi. Järgmises postituses näitan oma uut vaipa mille ma käsipagasis Lissabonist endaga koju vedasin :D. Ja kirjutan sellest kuidas ma sõbranna vanaisale kuulunud jalapingi endale skoorisin ja sellel katte ära vahetasin.

38284376_548883972193750_3629083653851578368_n

DIY · köök

Kes see laulab köögis?

kusonkoduLeave a comment

Mulle on justkui lapsepõlvest sisse kodeeritud, et kui midagi on vaja osta (mis näiteks on sutsu kallim kui raatsiks maksta), tuleb ALATI otsida kust saab seda sama asja soodsamalt. Ausõna, ma võin vist tunde ja päevi kulutada, et leida soodsaim variant. 😀
Mida aeg edasi,  seda teadlikumaks tarbijaks ennast pean, ning eelistan kvaliteeti kvantiteedile. Üritan alati tarbida vähem ja maksta asjade eest õiglast hinda (noh, et hinna ja kvaliteedi suhte oleks paigas). Kusjuures, alati ei võrdu kallis hind = kvaliteet. Muidugi tuleb mul ette ka neid suvaoste (nt üks päev unustasin oma salli koju, ja ostsin uue, sest nii külm oli). Emotsiooniostudest olen siiski pääsenud.
Enivei, kuhu ma tahtsin oma jutuga jõuda, oli meie köögini. Ma olen absoluutselt nõus, et mugav ja funktsionaalne köök on üks imeline asi. Kuna minu remondi-eeltöö tõi mind selleni, et selline köök oleks röövinud meie eelarvest umbes poole (aga tundsime, et köök võiks kohe olemas olla, mitte kahe aasta pärast) otsustasime, et kõlbab ka kellegi kasutatud.
Endalegi üllatuseks avastasin, et niiiiiiiiiiiiiiii palju erinevaid kööke on järelturgudel müügil. Küll jah, sa ei pruugi leida täpselt sellist mida endale ette kujutanud oled, kuid päris lai valik on sellegi poolest. Tasus mul ainult soov.ee’sse tippida sõna ”köögimööbel” ja olin juba päris laia valiku ees. Muidugi, alati ei pruugi kõik mõõdud sobida ja enamik ju on tehtud spetsiaalselt ruumi tarvis. Minul aga joppas ja leidsin taaskasutusest IKEA (Faktum) köögi.  IKEA köökidega on see hea asi, et nad on suhteliselt lollikindlad ja kappe saab vastavalt oma äranägemisele kokku sobitada.

DSCF1800

Kuna meil on pigem pisem köök, ei läinud meil kõiki kappe tarvis ja päris palju jäi üle. Loodan, et ka need kapid leiavad endale ühel päeval kodu. Aga tulles tagasi kasutatud köögi juurde, siis ainukesed iluvead olid mõnel kapil pisikesed kriimud-kraapsud. Siinid-sahtlid-uksed töötavad ilusti ja ei saa arugi, et tegemist on vana köögiga.

Siiski-siiski otsustasime anda köögile värske välimuse uue värvi, nuppude ja jalgade näol. Ma olin alati unistanud musta värvi köögist, kuid mingi asi pani mind ümber otsustama ja köök sai värvitud roosaks. K ütles selle peale, et ‘ühtegi roosat asja meie koju enam ei tule!’ Mu mõtetes mõlkus selline vanakooli roosa ja sobiva tooni leidmine oli üks paras peavalu. Kusjuures, praegune toon ei ole ka 100% õige, kuid pole hullu. Kui kunagi häirima hakkab, eks ma siis võtan selle musta värvi ette ;).

27935288_10160075972160217_578551894_n (1).jpg

Kapid värvisime ära mingisuguse spetsiaalse Caparoli värviga, mis sai toonitud vastavalt soovile. Seda värvi oli imehea (veluur) rulliga peale kanda. Ei vajanud ta mingit pinna karestamist või eeltöötlemist. Kuivas ühtlaseks ja siiani ei ole näha kuskil kriime ega kraapse. Kui kedagi peaks huvitama, võin otsida selle värvi õige nimetuse välja (hetkel peast ei mäleta).

Uued kapinupud tulid IKEAst (jällegi, imeodavad) ning jalad leidsin Järve Keskusest mingisugusest pisikesest poest. “Töötasapind” on täiesti ajutine suvaline plaat, mille K kiiruga mõõtu saagis, et saaks kohvimasinad paika. Kunagi tulevikus tuleb ikka õige tasapind. Praegu on köögist puudu meil kaks tasapinda, kraanikauss (mis küll täna kohale jõudis), segisti, nõudepesumasin, pliidiplaat, ahi, kubu… ehk siis umbes kõik :D.
Nõud saavad meil pestud vannitoa kraanikausis ja pliidiks on meil see üks raud. Tööd seisavad enamasti meie laiskuse ja jaksu taga. Investeerisime remonti nii palju energiat ja nädalavahetusi, et hetkel veidi taastume ja laeme patareisid. Inimesed kes elavavad pidevalt remondi keskel – kuidas Te seda suudate?

Mis aga puudutab funktsionaalselt kööki, siis on minu jaoks olulised need viis asja:

– Et mul oleks piisavalt töötasapindu (jep, neid saab olema)
– Et ma saaks prügi sorteerida (ülioluline!)
– Et köögis oleks rohkelt päevavalgust (oojaaa. meil on <3)
– Et mul oleks ruumi asju hoiustada (no see terve korter on panipaiku täis, pigem on hästi!)
– Et oleks hea valgustus (küll ma ühel päeval leian õiged lambid)

Hetkel on need viis punkti täidetud, seega mind ei tee kurvaks, et mul pole ultramoodsat kööki. Mina soovitan alati kõigil piiluda taaskasutuse ja DIY poole kui vähegi viitsimist ja huvi. See vajab veidi rohkem nokitsemist aga tulemus võib tulla üliäge.

DIY · Niisama juttu

DIY Koushi lamp

kusonkoduLeave a comment

Ets kae, kus nüüd on alles kirjutamistuhin peale tulnud mul! Ma tegelikult pole üldse väga sõnasepp ja pigem teeksin videosid… aga noh.

Täna räägin sellest, kuidas ma meisterdasin meile magamistuppa lambi. Inspiratsiooniks siis hirmkallis Koushi lamp. Kuna mul ilmselgelt pole sellist vaba raha, et osta originaali, otsustasin, et teen siis ise. Vaja läks:

– mõõdulinti
– keskmise paksusega traati (umbes sellist mida veel käsitsi painutada jaksad)
– sutsu peenemat traati (seda küll pildil pole)
– näpitsaid ja tange
– viitsimist

DSCF1745.JPG

Ma muidugi kogu protsessist ei taibanud pilti teha, sest eks mul siin vandumise ja traadi väänamise vahele läks see meelest ära. Tegelikult kogu protsess väga raske ei olnudki, lihtsalt käed olid pärast veidi villis ja valusad.

Alustasin siis sellest, et lõikasin kolm 92cm pikkust traadijuppi, millest tegin kolm rõngast. Traadi otsad väänasin konksudeks ja kinnitasin need teineteise külge. Siis lõikasin neli 35cm pikkust juppi ja väänasin nad ümber kolme rõnga, et moodustuks raamistik. Teoorias muidugi oli kõik jõle lihtne, praktikas aga sutsu keerulisem. Traat mis mul oli, oli küll õige paksusega, kuid seda väänata õigesse vormi, oli keeruline. Paaril korral röögatasin valust, kui ennast traadiga torkasin.

Enivei, minu esimene lambi-hakatis nägi välja nagu… nagu… hunnik traati? 😀 See vorm ei olnud päris õige ja lagunes koost. Okei, alati ongi targem teha üks prototüüp, leida selle head-vead, ning siis teha päris asi.

Teise katsega olin juba targem. Otsisin kapist veel juurde peenemat traati ja alustasin algusest. Nüüd aga mässisin peenemat traati ühenduskohtade ümber, et kogu krempel oleks stabiilsem ja püsiks koos. Kui raam oli valmis, otsisin välja tüki riiet ja õmblesin selle sinna külge. Hiljem tegin alla sõlme ja voila!

DSCF1749

Ma olin tegelikult kaltsukast ostnud ühe vana padjapüüri, mida mõtlesin kasutada… kuid see riie ei olnud lõppkokkuvõtteks piisavalt õhuline. Leidsin oma õmblustarvikutest kaks juppi riiet, ning otsustasin selle kasuks. Mulle isegi meeldib, et ta ei kata tervet lampi ära.  Kogu nali võttis aega umbes neli tundi ja maksis umbes 3 euri :D.

 

mõtted · põrand · plaanid

Põrandad

kusonkoduLeave a comment

Lõpuks oleme oma remondiga jõudnud nii kaugele, et paigaldame põrandaid. Põranda-mõtetest kirjutasin viimati siin. Me valisime lõpuks kuuse põrandalauad, sest need on väidetavalt sutsu tugevamad kui männilauad. Materjal ja kojutoomine läks meile maksma täpselt 666 EUR.

Põrandaid paigaldame täitsa ise – projektijuht näitas ette kuidas asi käib, ja nii see remont nüüd läheb. Esimese ülesandena oli vaja põrandalauad õuest tuppa saada. Õnneks tuli meile appi palju armsaid sulaseid, kelle seltsis see ülesanne võttis umbes 30 minutit. Ilma sulasteta* me vist arvatavasti tassiks neid laudu kuni tänase päevani.


Nagu ma ennist maininud olen, vedas meil sellega, et korteri põrandad olid sirged ja normaalses seisus. Ideaalis jah, muidugi oleks võinud selle soome papi üles kiskuda ja selle all olevad lauad ära restaureerida, kuid samas me ei saanud olla kindlad, et millises seisus need lauad seal all on.  Igatahes oleks see olnud üks hirmus tolmune ja aeganõudev töö. Ja aint nobody got time for dat! Ma usun ka, et põrand oleks jahedam ja kostuks paremini läbi (kuigi savi, meie all ei ela ju kedagi). Ja pealegi, uus põrand on ikka uus põrand!

Tänu sellele, et kõik enam-vähem sirge on ei pidanud hakkama mingit karkassi kuhugi alla tegema. Paigaldamine käib suheliselt lihtsalt: mõõda, lõika, löö lauad kokku, lase kruvidega kinni ja voila. Kõik lauad pole küll päris ideaalselt sirged, ja mõni on ka päris propeller…aga siis lööme jälle kiiludega lauad kokku ja asi ants.
Mind muidugi hoiatati selle eest, et lauad kuivavad edasi ja ehk aasta pärast on mul praod põrandas. Õnneks aga mind see ei häiri. 🙂

24257507_10159746676535217_105329096_n

Esimeste laudade paigaldamine oli kõige keerulisem. Kuna me tellisime pikad ja laiad lauad, on nende ‘painduvus’ halvem. Ja kuna me tahame, et lauad jookseksid elutoast otse esikusse, oli alguses päris palju mõõtmist ja vandumist. Õnneks aga tõesti on mul kuldsete kätega isa, kelle nõu ja jõuga on nüüd päris suur osa tehtud. Hetke seisuga on meil veel paigaldada pool magamistoast, köök  ja väike osa koridori.

 

Mis aga puudutab põranda töötlemist, siis usun, et läheme Osmo õlivaha teed. Läbi mu remondi instagrami/blogi, olen leidnud palju ägedaid inimesi, kes lahkelt soovitusi jagavad. Osmo õlivaha tundub hea variant, sest seda on kerge peale kanda, nende toonivalik on lai ja mis mulle kõige rohkem sümpatiseerib- see ei sisalda biotsiide ega säilitusaineid. 🙂 Põrandad toonime heledaks, sest siis säilib tubade avarus.

Loodetavasti saame nende põrandatega ühele poole, sest siis pmst võime juba sisse kolida!! Täna tegin ka Napsie.ee kodulehel tellimuse ja varsti on meil päris uus ja mugav madrats – JUHUuUUUuU!!

mõtted · plaanid · vannituba

Jälle see (Jäpe) Vannituba

kusonkoduLeave a comment

 

Ma ei tahaks hõisata enne õhtut, kuid tundub, et vannituba hakkab juba looma. Vahepeal ajasin siin tikutulega plaatijaid taga…nüüd lõpuks on midagi soolas. Loodan väga-väga-väga, et järgmine nädal saab selle plaatimisega ühelepoole. PALUN HOIDKE PÖIDLAID! Laupäeval nägi vannituba välja veel selline:

23226907_10159640131600217_1264774935_n

Omajagu aega võttis vannitoa seinte pahteldamine ja lihvimine (üllatus-üllatus, eks?) Eelmisel nädalavahetusel sai ka hüdro tehtud ja põhimõtteliselt jäid meie kanda veel värvimistööd. Otsustasime ‘kuuliaukudega’ seina ka ühtlaseks tõmmata, et kindlad olla, et plaat seina ikka püsima jääks. Loodame siis parimat! Vannituba ennem värvimistöid:

 

Vannituba päris värvimistöid (kuigi üks-kaks kihti värvi tuleb veel peale kanda ja väiksed vead ära peita).

 

Seina oleme valmis ostnud valged metro tiled, mis plaaditakse maast kuni värvitud ülemise osani. Põrandale tulevad 6-nurksed valged plaadid (hexagon tile). Seinad jäävad valgeks, kuid lae värvime hoopis tumedaks (roheline?). Tume lagi peaks ilusti meie vannitoas välja ka mängima, sest see on päääris kõrge. Ma olen alati tahtnud katsetada teist-värvi lage ja ma usun, et vannis pikutades on tumedat lage toredam vaadata… plus sealt ei ole meie lohakas lihvimine ehk nii hästi näha 😀

 

Ma olen viimastel päevadel ERITI pidanud end tagasi hoidma, et ma ei ostaks kokku igasugust sisustus-nänni. Nägin just Hemtexis ühte vaipa, mis sobiks ideaalselt mu kujutletavasse vannituppa… AGA ma ei taha asju ette osta, sest äkki asjad veel muutuvad. Ja ma ei hakka isegi rääkima sellest H&Mi voodipesust, mis maksab ainult 20 eurot! Te ei kujuta ette KUI palju voodipesu ma olen juba kokku ostnud….

 

 

Jagage mulle häid sisustuspoode ja ideesid. Olen üks suur kõrv!

mõtted · plaanid · vannituba

Veidi vannitoast

kusonkoduLeave a comment

 

DSCF1415

 

Kui me kodu ostsime, arvasin, et vannitoast saab kindlasti meie esimene projekt! Suure hurraaga lendasid seintest need ‘imeilusad’ plaadid, välja lendas ka vann ja alles jäid ainult ‘kuuliaukudega’ kollased seinad. Pikalt oligi meil vannitoaks ainult üks betoonist auk ja wc pott. Kuna meie muud tööd venisid täiega pikale, saime vannitoaga alustada alles nüüd.

Selleks, et alustada oli vaja meil inimest, kes tegeleks torutöödega. Torumehed käisid kaks korda – teisel korral juba vaatasime natukene põhjalikumalt, et kuhu miskit tulla võiks, kuhu seina tuleb dush, kuidas peaks jääma WC-pott jne.

Sealt edasi saime endale ülesandeks laenutada piikvasar ja sellega 15-20cm betooni/telliseid üles võtta. Et midagi saaks üldse tegema hakata, oli vaja ju näha kuidas need torud jooksevad.

Kallis K. siis võttis ühel pärastlõunal asja enda kanda ja hakkas täristama (mina samal ajal värvisin radiaatoreid ja seinu valgeks). Tükk tüki haaval töö edenes, aga eriti ettevaatlik pidi olema, et jumala eest torusid põrandas katki ei teeks. See oli kõik väga põnev, sest me ei teadnud ju täpselt kuidas need seal all on. Õnneks pääsesime ainult ühe kergema kahjustusega.

Lammutamine võttis aega umbes täpselt 9 tundi, paari väiksema pausiga. Minu kõrvad pidid päeva lõpuks plahvatama, ma ei tea mida K. kõrvad veel tundsid.

Ja oiiiiii kui palju prügi ja tolmu see töö endaga kaasa tõi! Õnneks ehitasime ennem korraliku Dexteri kill-roomi ja piirasime kõik võimalikud sissepääsud kilega.
Aga meie kelder on nüüdseks maast laeni prügi täis. Järgmine nädal tuleb konteiner ja siis tassime selle kõik tühjaks.

Järgmiseks siis torutööd. Sealt edasi tuleb juba uut põrandat valama hakata ja kunagi helges tulevikus saab ehk plaatida kah. 🙂

Luban, et kui vannituba valmis saab, postitan siia ühe vanni-selfie!

Uncategorized

Diivani saaga (I osa)

kusonkodu1 Comment

Kuna meie praegune kodu on suhteliselt pisike oma 28 ruutmeetriga (aga eriti hea planeerinuga!), peame me olema piisavalt kompaktsed ja taibukad, ning arvestama täpselt kuhu mida kui palju mahub. Pikemas perspektiivis on see ausaltöledes tüütu, aga kindlasti mitte midagi ilmvõimatut. Meil on täiesti mõõdukas koguses mööblit, küll aga teinekord liiga palju asju. Kui tundub, et asju saab jälle liiga palju, teen ühe suurema koristuse, ja annan ära seda mida endal kodus tarvis pole. Näiteks andsin just hiljuti ära kodust ühe liigse lambi, kaks tassi ja mõned klaasid.

Kui me siia korterisse kolisime, oli siin ees üks totter diivan. See oli parajalt pehme aga sellel oli täiesti võimatu kauem kui paar tundi istuda. Hakkasime selle asemele otsima midagi muud, ja tõesõna vist kõik maailma poed said selle tarbeks läbi kammitud. Kuna diivani pikkus ei tohtinud olla pikem kui 2,15m (sest muidu lihtsalt ei mahu), pidime päris mitmest ilusast diivanist ära ütlema. Ühel päeval aga sattus meie teele diivan Faktory nimelisest taaskasutuspoest, mis oli täiesti okeis seisukorras, käis lahti, sellel oli pesukast ja no ühesõnaga “käras kah”.

14797263_10157712411800217_1655888916_n
Pildil näeb täiesti viisakas välja, aga tegelikult vajas ikka kohendamist.

Minu kindlaks sooviks oli diivanile anda uus hingamine; õmmelda uued katted, värvida ära puidust käeosad ja noh… anda natukene värksem välimus, sest eelmised padjakatted olid sellisest kartulikoti materjalist mis ajas kintsud sügelema. 😀

Ostin uue kanga imeodavalt ühest laojääkide poest ja võtsime mõne hetke hoogu enne kui projekt X sai alguse. Esmalt tuli võtta lahti diivan ja värvida ära puidust käeosad (olgem ausad, seda tegin mina ja päääris lohakalt). Ja lõpuks sai alata meie lemmik osa Klammerda-kangast-klambripüstoliga-mis-ei-tööta-korralikult.

14813588_10157712411795217_1110744673_n
Tükkideks lammutatud diivan, küll aga juba uues kuues.

Projekti algus oli päris hullumaja. Esiteks on päris keeruline nii pisikeses korteris leida ruumi, et kõike teha; mõõta, õmmelda, klammerdada, liimida, värvida jne. Kuna ma ei olnud juba aastaid vist midagi õmmelnud kah, oli see ka päris huvitav katsumus. Lõpuks tuli see küll eriti ilusti välja. 🙂

14804941_10157712411735217_13441595_n
K. suurepärast klammerdustööd sooritamas

Need pildid on iidsest ajast ja telefoni kvaliteet jätab paljustki soovida, aga annab ehk veidikene ülevaadet protsessist. Nüüd on sellest projektist küll päris palju aega möödas, aga õnneks diivan püsib siiani ühes tükis. Küll aga ei näe ta enam nii hea välja kui alguses, sest meil on kodus üks sõber Luna, kelle küüned aegajalt kangasse kinni jäävad. No vott, me alguses lihtsalt ei arvestanud, et me endale koera võtame. Tänaseks päevaks olen ma sellest diivanist juba tüdinenud ja olime uue otsingul. Aga sellest juba järgmises postituses…