Käisime Juunis sõpradel maal abiks igasuguste tööde tegemisel. Vastutasuks skoorisin sõbranna vanaisale kuulunud vana jalapingi. Kate oli tal kulunud, vedrudki vist vajaks tegelikult vahetamist, aga ma teadsin kohe, et selline pisikene projekt on mu elust puudu. Tassisin pingi siis koju kaasa ja ootasin aega, et see projekt ette võtta.
Esmalt tuli leida pingile uus katteriie. Läksin mina siis Abakhani, vaimusilmas terendas sinepikollane riie. Ja vott, just kaalukanga kastis see õige riie oligi! Maksis ainult mõned eurod ja mina olin väga rõõmus.
Minu teiseks ülesandeks oli osta klambripüstolisse uued klambrid. Ma olen ühe korra juba läbi teinud selle traumeeriva kogemuse “klammerda-kangast-klambripüstoliga-mis-ei-tööta-korralikult” (loe siit). Lootsin, et sellel korral läheb libedamalt. Oh ei, mu sõbrad. Sellel korral sai aga ostetud hoopis valed klambrid. Siis aga polnud aega, et uusi osta, siis jäi klambripüstol koju, siis hoopis viis õe peika klambripüstoli minema jne. Lõpuks lõin käega ja otsustasin teha vanakooli – naelad ja haamer ;)!
Vana katte eemaldamine läks enam-vähem libedalt. Võtsin vaibanoa ja lõikasin selle lihtsalt küljest. Vanad naelad kangutasin puidu seest lahti aga mõned jäid veel omale kohale pidama. Järgmine samm oli lõigata riidest välja uus kate. Nagu piltidelt näha on, oli Luna minu kõige suurem abistaja üldse. Seisis alati seal ees kus vaja ei olnud ja üritas asju varastada, naelu süüa ja vaibanuga lakkuda. Koerad :’)
Kuna mul overloki kodus ei ole, tuli veidi improviseerida. Õmblesin igaks juhuks kõik ääred sedasi üle, et miskit hargnema ei kukuks. Mulle räigelt meeldib õmmelda, kahjuks aga pole tihti selleks aega. Kui ma väike olin, oli minu üheks põhitegevuseks nukkudele riiete õmblemine. Ma ei ole kindel kes mulle õmblemist õpetas (kui üldse), aga lapsepõlves mäletan, et meie peres kõik õmblesid. Emaga poodi minnes võisin ainult unistada, et ta mulle riideid poest ostaks, sest “ma õmblen sulle ise” oli teema. Nüüd mõtlen, et täiega äge ju. Lõpuks sättisin uue katte nööpnõeltega paika. Ahjaa, ainuke asi mida ma teha ei oska on traageldamine 😀 mul ei tule see mitte kunagi välja!
Kui kate oli valmis õmmeldud ei jäänud muud üle kui ta kinni naelutada. Jah, klambripüstoliga oleks töö saanud kiirem, lihtsam ja kindlasti ilusam. Aga naelad + haamber kombo on ka päris äge. Mul ei olnud muidugi õigeid mööblinaelu ja pidin läbi ajama sellega mis oli. Seega pigistage silm kinni, eksole.
Vahepeal kaalusin pingi jalgade lihvimist ja uuesti ära lakkimist, aga kes mind tunneb, teab, et mulle meeldivad vanad “lugudega” asjad (va antiigipoe kraam).. ja tegelt ma olen kärsitu ka. Igatahes, selline see pink siis tuli:
KUS ON KODU? 